Content Generation and Consumption

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli kontrollida Loode-Šotimaalt Loch an Daimh Mor'i järve lähedalt Lewisian'i gneisikompleksist kogutud proovides sisalduvate tsirkooni megakristallide sobivust in-house laboristandardina U -Pb dateerimisel LA-ICP-MS meetodiga. Kahe tsirkoonitera analüüsimisel selgus, et väiksem tsirkooni kristall (SS) on vanuseliselt homogeenne, selle vanus langeb kokku varasemalt avaldatuga ja on sobilik in-house standardiks. Suuremas kristallis (SL) tuvastati vanuse tsonaalsus, mistõttu see standardiks ei sobi. See viitab, et kõik uuritud kivimkompleksist pärinevad tsirkooni terad ei ole, vastupidiselt varasemale teadmisele vanuseliselt homogeensed ja standardina sobilikud.

Social media is a main phenomenon of the digital age. The advent of social media has changed the way of consuming information. It has revolutionized the way we connect, communicate, and consume information. On one hand, social media has bridged geographical boundaries and connections between people from diverse backgrounds. Moreover, social media has emerged as a powerful tool for activism as well as enabling individuals to raise awareness about social issues and support for causes. It has given a voice to the marginalized, allowing them to share their experiences and perspectives with a global audience. Social media has transformed the way businesses operate.

Online social games are Internet-based games that use the social networks formed by players to extend in-game functionality. For example, gamers participating in the BBO Fans community combine online bridge play with social networking. Despite an increase in online social gaming's popularity-currently, there exist over one million online bridge players-, and of decades of research on social networks, the activity characteristics and the community structure of online social gaming remain relatively unknown. In this work we investigate and contrast these aspects for two bridge communities, BBO Fans (online) and Locomotiva (face to face). We propose the use of playing relationships instead of traditional social relationships such as friends and friends-of-friends. Using long-term, large-scale data we have collected from both the online and face to face bridge communities, we analyze user behavior, social network structure, and playing style in bridge communities. We find many similar characteristics in the two studied communities. Surprisingly, we also find more variation in the activity levels and fewer stable partnerships for the face to face bridge community.

Käesoleva uuringuga püüti leida erinevusi Eestis elavate eelkoolieas eesti ja vene tüdrukute ja poiste meenutusvestlustes. Kultuurilised ja soolised erinevused otsiti vestluste teemade, emotsiooni väljendite ja sisemiste seisundite kõne osas. Intervjuud möödunud sünnipäeva ja nädalavahetuste kohta viidi läbi 29 Eestis elava vene emakeelega lapsega vanuses 6-7 aastat ning seejärel võrreldi neid varasemalt läbiviidud 29 eesti lapse vestlusega. Tulemustest ilmnes, et vene emakeelega lapsed rääkisid oma minevikusündmustest palju rohkem kui nende eestikeelsed eakaaslased. Üldiselt esinesid soolised erinevused kõige rohkem just vene laste meenutustes, kus vene tüdrukute meenutusvestlused, võrreldes nii poiste kui ka eesti tüdrukutega, olid märgatavalt pikemad. Võrreldes poistega viitasid tüdrukud oma vestlustes oluliselt rohkem teistele inimestele, eriti väljapaistvalt ilmnes see erinevus vene tüdrukute juttudes. Sisemiste seisundite kõne kasutamise osas avaldus oluline sooline erinevus a...

Data Quality in Probability-Based Online Panel CRONOS The purpose of the present master thesis is to analyse what are the main factors influencing data quality in CRONOS, concentrating on data from Estonian respondents. CRONOS is the first pilot of cross-national probability-based web panel. Data collection took place in December 2016 until February 2018 and was conducted according to the same harmonised methodology in all participating countries including Estonia. As the result of higher Internet penetration and

naiste osalemise põhjused erinevad (vt lisa, joonis 5.1). Eesti naised nimetasid koolituses osalemise põhjusena meestest rohkem varianti „teha oma tööd paremini“ (vastavalt 53% ja 44%). Mehed seevastu ütlesid naistest sagedamini, et olid kohustatud koolituses osalema (vastavalt 7% ja 4%) või soovisid saada tunnistust (vastavalt 9% ja 2%). Soolised erinevused tulenevad vähemalt osaliselt meeste ja naiste erinevatest ametikohtadest tööturul.

Riigid on grupeeritud kõrge, keskmise ja madala internetikasutuse põhjal: 1 Kõrge internetikasutus-üle 85 protsendi (2005. aastal üle 65 protsendi) 2 Keskmine internetikasutus-65-85 protsenti 3 Madal internetikasutus-alla 65 protsendi (2005. aastal alla 40 protsendi) aeg alla. Nõme on see ka, et seal on mingid rumalad pildid ja kommentaarid. Kus kohas sa neid nägid? Ma vaatan delfist, seal oli pilte. Ma võtsin loomade pilte ja need on nii hullud, sest seal seisis mingi ahv, kes hoidis banaanist kinni, aga banaani asemel oli tal õun seal ja õuna sees olid ussid ja üks uss oli tal juba suus. (Kõik poisid lõkerdavad naerda) Ja siis oli veel peakohal mullike, mis ütles, et "mm, kui hea, aga miks ta nii soolane on". Mul oli kõige hullem asi see, et kui ma mängisin ühte mängu, siis seal jooksis mingi asi kogu aeg ikka edasi ja plärises. Kas te teate mõnda asja, mida Internetis teha saab, aga mida ei tohiks teha? Jaaa ma tean! (Kõik korraga) Reklaamidele ei tohi vajutada. Mingid kommentaarid või mingid vastused mingitele kirjadele, näiteks et kas sul on jalgratas, näiteks, et on, olen näinud või pole kuulnud. Neid mänge ei tohi Mängukoopas mängida, millel on viirused sees. Aaa jah, mõndadel mängudel on üleval kirjas, et ei sobi väikestele lastele, kuna sisaldavad vägivalda. Aga siis sa ei mängi neid? Noo mõnikord mängin, aga halba und ei tule mitte kunagi. Aga ma olen kuulnud, et arvutis on poistele sellised inimesed, kes kirjutavad väikestele lastele ja siis ütlevad, et tulge minu juurde, aga teevad siis hoopis haiget. Jah, nad tapavad. Ma tean, ma lugesin netiohtudest, et ei tohi vastata kirjadele, kui seal all on kirjas mingi nimi, keda sa ei tunne või siis kutsud ema või isa ja küsid, et kas see on nende tuttava nimi. Kui näiteks võib-olla, aga see on keegi teine, siis võib olla natukene raskem. Miks ei tohi vastata võõrale inimesele? Ta võib sind siis kas enda juurde kutsuda ja sulle liiga teha või teeb nii, et tuleb hoopis sinu juurde. Mida veel teha ei tohi? Mmmmmmmmm..... Aaa jaa, reklaame ei tohi ka kogu aeg uskuda. Näiteks, kui sulle öeldakse reklaamis, et on olemas üks koht, kus müüakse tasuta telefone. Ja siis mõni läheb ja seal tapetakse ära. Ma tean, üks sõber on mulle rääkinud, et on mingi vahepeal arvutis selline reklaam, et mingi sa oled viieteistkümnes külastaja meie leheküljel ja siis mingi see on puhas pettus, ta ütles. Seda ei tohi uskuda. Kus te teate, et need asjad on halvad? No see on imelik. Ei ole, inimesele meeldib lihtsalt rohkem elada. On teile kunagi tulnud võõraid kirju? Ei ei. Ei ole. Aga ma MSNis ei räägi eriti, sest ma saan õe ja õe sõbraga iga päev kokku. Aga Miksikeses natuke kooliasju teete? Jaa. (Kõik korraga) Aga ma unustasin parooli ära. Mina panin hästi lihtsa parooli, oma õe nime. Mul on kaks õde ja ühe õe nime sees on neli tähte ja teises kolm. Me arvutame seal jah. Vahel treenime. Ma olen ühe korra võistlusväljak ka käinud. Aga mina jään kogu aeg kolmandaks seal, see üks poiss meie klassist on kogu aeg esimene. Ma olen mingi kolm korda käinud seal. Kas te olete Internetist midagi alla ka tõmmanud? Ei. Ei. Ei ole. Ei. Aga mobiilihelinaid tõmmanud? Ei, mul pole mobiili. Ma ei saagi tõmmata, mul ei ole selline telefon. Mul ka. Aga mu õde tõmbab. Mul on. Aga ma ei tõmba. Mis on kõige nõmedamad asjad Internetis? Emme tööasjad. Ja kui on vähe aega mängida, näiteks arvutis saab piljardit mängida ja siis ma ei jõua, kui mänguaeg saab otsa enne. Et on nii vähe aega mingi. Alla viie minuti. Ükskord oli mul mingi hull hea tase ja siis sai aeg otsa. Ajalehed. Seal on ka see, kust saab lugeda. Ja kui see näiteks, et Miksikeses on nii, et näiteks on tehe üks pluss üks ja paned vastuseks kaks, siis ütleb, et mkm, vale vastus. Ja siis kui mäng ei lähe käima. Ja mul pole niimoodi olnud, aga kellelgi oli jah. Aga ma ei tea, äkki ta pani kakskümmend kaks. See ajab ka närvi, et meil on üks arvuti hästi aeglane. Aga mul on veel üks asi, et kui sa kirjutad oma nime ja teed midagi, näiteks surfad ja nii, siis võib viirus ka arvutile peale tulla. Näitan neile Lasteka ja Mängukoopa lehekülgi ning küsin, kas seal on midagi, mis neid häirib. Lapsed toovad välja veel vilkuvad reklaamid, Mis sa saad teha, et sa viirust ei saaks? Et mitte liiga palju nagu surfata või nii või siis mitte kirjutada oma nime ja tähtsaid andmeid. Kas oskate öelda mõnda asja, mida Internetis teha saab, aga mis ei ole hea ja mida ei tohiks teha? Kirjutada oma nime. Jah. Kirjutada oma aadressi ja tähtsaid andmeid.

Lastevanemate arvamused eelkooliealiste laste seksuaalkasvatuse ja seksuaalse arengu kohta Käesolevas uurimuses on kajastatud lastevanemate arvamused seoses 5-6-aastaste laste seksuaalse arengu ja seksuaalkasvatuse kohta. Töö uurimuslikus osas kasutati kvalitatiivset uurimisviisi. Andmed koguti poolstruktureeritud intervjuuga üheteistkümnelt lapsevanemalt, kelle peres kasvas 5-6-aastane laps. Uuritavatelt saadud põhjendusi intervjuuküsimustele, mis puudutasid kahte uurimustööd läbivat teematseksuaalne areng koolieelses eas ja seksuaalharidus koolieelses eas, analüüsiti kvalitatiivse induktiivse sisuanalüüsi teel. Uurimuse tulemused näitavad, et vanemate arvates lasub vastutus seksuaalhariduse andmise eest võrdselt nii koolil kui ka lastevanematel endil, sealjuures on oluline omavaheline koostöö. Uuritavate arvates algab seksuaalsus inimese sünnist ning on elukestev.Vanemate arvamusel on laste seksuaalsuse väljendamine pigem instinktiivne ning erineb täiskasvanu omast.

Täiskasvanute oskused Eestis ja maailmas PIAAC uuringu esmased tulemused Meie haridus ja oskused on ka maailma parimatega võrreldes üle keskmise, samas tööturg ei suuda seda alati ära kasutada. Eesti keskealisel ja vanemal põlvkonnal on raskusi tänapäeva IT-rikkas maailmas väga vajalike probleemilahendusoskuste omandamise ja hoidmisega, kuid meie noored on teiste riikide eakaaslastega samal tasemel.

Töös uuritakse 16-30 kuu vanuste Eesti laste sõnavara suurust ja ülesehitust, kasutades selleks MacArthuri suhtlemise arengu testi vanema vanuserühma versiooni. Samuti uuritakse sõnavara mõjutavaid tegureid (sugu, siinnijärjekord ja laste arv peres, vanemate haridustase, elukoht, koduväline lapsehooldus) ning soostereotüiipset sõnakasutust. Tüdrukutel, esmasündinutel, üksiklastel ja linnalastel on suurem sõnavara. Sealjuures ilmnevad ka mõned sisulised erinevused (liikuvaid objekte tähistavad sõnad poistel ning sotsiaalsete situatsioonidega seonduv hiljem sündinutel ja suuremate perede lastel). Ivõrgvma haridustasemega isade lastel oli väiksem sõnavara. Emalt mitte pärinev lapsehooldus avaldab sõnavara suurusele positiivset mõju sõltumata sellest, kas laps sattus sinna esimesel eluaastal või hiljem.

Annan Tartu Ülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) minu loodud teose "Kuulmislanguse esmase diagnoosiga laste vanemate infovajadus -kvalitatiivne uurimus", mille põhijuhendaja on Janne Kommusaar MSc, reprodutseerimiseks eesmärgiga seda säilitada, sealhulgas lisada digitaalarhiivi DSpace kuni autoriõiguse kehtivuse lõppemiseni. 2. Annan Tartu Ülikoolile loa teha punktis 1 nimetatud teos üldsusele kättesaadavaks Tartu Ülikooli veebikeskkonna, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace kaudu Creative Commonsi litsentsiga CC BY NC ND 3.0, mis lubab autorile viidates teost reprodutseerida, levitada ja üldsusele suunata ning keelab luua tuletatud teost ja kasutada teost ärieesmärgil, kuni autoriõiguse kehtivuse lõppemiseni. 3. Olen teadlik, et punktides 1 ja 2 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile. 4. Kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei riku ma teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse õigusaktidest tulenevaid õigusi. Johanna Kraas /25.11.2020/ KOKKUVÕTE Kuulmislanguse esmase diagnoosiga laste vanemate infovajaduskvalitatiivne uurimus Kuulmislanguse esmase diagnoosiga laste vanemaid ja nende infovajadusi ei ole Eestis varasemalt uuritud. Senised suuremad teemakohased uuringud on läbi viidud riikides, mis on Eestist oma tervishoiusüsteemi ja kultuuri poolest erinevad. Seetõttu ei pruugi nendest uuringutest saadud teadmised olla Eestiga samastatavad. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli kirjeldada kuulmislanguse esmase diagnoosiga laste vanemate infovajadusi. Uurimistöös osales kaheksa vanemat, kelle laps oli saanud kuulmislanguse esmase diagnoosi. Andmeid koguti ajavahemikus november 2019 kuni märts 2020. Andmete kogumiseks viidi uuritavatega läbi poolstruktureeritud intervjuud ning andmete analüüsimiseks kasutati temaatilist sisuanalüüsi. Uurimistöös osalenud vanemad, kelle laps oli saanud kuulmislanguse esmase diagnoosi, vajasid lapse terviseseisundiga seoses infot kuulmislanguse olemuse, ulatuse ja põhjuse kohta. Nad soovisid teada, kuidas saab kuulmislangust kompenseerida, milliseid uuringuid on olemas, kas kuulmislangust saab ravida ja millised on ravivõimalused Eestis ja välismaal ning samuti infot kuulmisabivahendite kohta. Vanemad tahtsid teada, kas kuulmislangus süveneb ja kas kuulmine võib langeda ka teises kõrvas. Nad vajasid infot selle kohta, kuidas nende laps tulevikus koolis hakkama saab. Vanemad tundsid muret potentsiaalsete probleemide pärast koolis ja hirmu võimaliku koolikiusamise ees. Kardeti, et äkki laps ei saa minna tavakooli. Nad soovisid infot saada spetsialistidelt, raviarstilt, õdedelt, psühholoogilt, sama probleemiga inimestelt ja kogemusnõustajatelt. Info võiks vanemate sõnul nendeni jõuda otsese suhtluse teel näost näkku, grupikohtumiste põhjal ja emakeeles. Lisaks soovisid vanemad infot saada e-maili kaudu, telefoni teel, Patsiendiportaali digilugu.ee ja interneti vahendusel, Facebookist, haigla kodulehelt ja infovoldikutest.

Käesoleva töö eesmärgiks on uurida 35-90 kuu vanuste Eesti lasteaialaste (N=243) kõne arengutaset ja selle seotust ema haridustasemega, lapse sünnijärjekorraga ja poiste ja tüdrukute retseptiivse ja produktiivse kõne taseme erinevusi. Laste kõne arengutaseme hindamiseks kasutati Reynelli Kõnearengu testi eestikeelset adaptsiooni. Tulemused kinnitasid hüpoteesi, et kõrgema haridustasemega emade lastel on paremad testitulemused nii testi retseptiivses kui ka produktiivses osas. Isade haridustaseme ja laste testitulemuste vahel ilmnesid sarnased seosed. Uuriti sünnijärjekorra mõju testiskooridele, aga statistiliselt olulist erinevust ei leitud. Kinnitust leidis sugude vaheline produktiivse kõne taseme erinevus kui arvesse võeti katseisikute vanus, tüdrukud said testi produktiivses osas paremaid tulemusi. Töös leiti Reynelli testi esialgsed eestikeelsed normid retseptiivsel ja produktiivsel skaalal

Eelkooliealiste laste uneprobleemid ja-rutiinid 2 Resümee Eelkooliealiste laste uneprobleemid ja nende seos unerutiinidega Bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, milliseid unehäireid esineb 3-5aastastel Põlvamaa lastel, millised on nende perede unerutiinid ning milline seos on unehäirete ja unerutiinide vahel. Töös antakse ülevaade laste magamisharjumustest ja sagedamini esinevatest unehäiretest, probleemide lahendamise vajalikkusest ning vanemate rollist lapse une kujundamisel, uurimusest ja tulemustest. Uurimus viidi läbi kuueteistkümnes Põlvamaa lasteaias 3-5aastaste laste vanematega. Uurimuse tulemused näitasid, et kõige levinumaks uneprobleemiks oli lapse minek une vältel mõne teise inimese voodisse (lapsevanema, hooldaja jne) ning kõige levinumaks unerutiiniks oli hammaste pesemine. Samuti leiti seos unehäirete ja väljakujunenud unerutiinide vahel. Võtmesõnad: uni, unehäired/uneprobleemid, unerutiin, eelkooliealine laps Eelkooliealiste laste uneprobleemid ja-rutiinid 3

Meediakasutust puudutavad isiksuseomadused on kujunenud olulisteks põlvkondliku enesemääratluse ja identiteedi osisteks. Artiklis tutvustatakse meediapõlvkondade kultuurilisest käsitlusest lähtuvat lähenemist, mis näeb tänapäeva lapsi ja noori sotsiaalmeedia põlvkonnana. Mitmete empiiriliste uuringute tulemustele tuginevalt antakse artiklis ülevaade peamistest Eesti noortele omastest internetikasutuse harjumustest ja internetitegevustest. Millisena tajuvad sotsiaalmeedia põlvkonna esindajad sotsiaalmeedia rolli enda igapäevaelus, näitavad viieks päevaks sotsiaalmeedia kasutamisest loobunud noorte kogemuspäevikute sissekanded.   Scholars argue that the sense of belonging to a generation has proven to be one of the most important prerequisites for the formation of media habits and for the ways people consume various media. Especially the experience with media and technologies during the formative years, which helps to shape long-term media habits, is noted to be relevant in defining g...

In Online Social Networks (OSNs) users are overwhelmed with huge amount of social data, most of which are irrelevant to their interest. Due to the fact that most current OSNs are centralized, people are forced to share their data with the site, in order to be able to share it with their friends, and thus they lose control over it. Decentralized OSNs provide an alternative which allows users to maintain control over their data. This paper discusses an approach for propagation of social data in a decentralized OSN so as to reduce irrelevant data among users. The approach uses interaction between users to construct relationship model of interest. This relationship model acts as a filter later while propagating social data of the same interest group. This paper also presents a plan of a simulation to analyze our approach.

annotatsioon. Koolieelikute sõnavara ja seda, kuidas lapse kasvukeskkond sõnavara mõjutab, on eesti keeleteaduses üsna vähe uuritud. Artikli eesmärk on kirjeldada lindistatud argivestluste põhjal kuueaastaste laste sõnavara sõnaliigilist koostist ja vaadata, kuidas see suhestub vanema sõnavara ja selle sõnaliigilise koostisega. Tegemist on eesti keele kontekstis esmase sõnavarauuringuga ühes kindlatele tingimustele vastavas rühmas, kasutuspõhise lähenemise analüüsimaterjaliks on nelja kõrgharidusega ema pooleteisetunnised vestlused lapsega. Tulemused osutavad, et kuueaastaste laste sõnavara ning sõnaliigiline jaotumus ja kindlat sõnaliiki sõnade sagedus on tugevalt seotud vanema kõnega. Nagu vanemate on ka koolieelikute sõnavara adverbi-ja verbikeskne. Kuigi vanemate kõne on mõnevõrra verbikesksem kui lastel, on see siiski sõnade jaotumist sõnaliikidesse ning kindla sõnaliigi sõnade esinemissagedust silmas pidades laste omaga sarnane ja iseloomustab ilmselt argivestlust üldiseltki. Nii vanemate kui ka laste kõnes on väga vähesel hulgal adjektiive, seejuures on lapsele suunatud kõne veel adjektiivivaesem kui lastel. Vanema kõne hulk on ühes pooleteisetunnises lindistuses aga poole suurem kui lapse oma. võtmesõnad: esimese keele omandamine, sotsiolingvistika, keeleline sisend, sõnaliigiline jaotumine Kasutuspõhises keeleomandamisteoorias on olulised eelkõige suhtluskeskkond ning lapse ja täiskasvanu suhtlus, mis pakub lapsele keeleliseks arenguks vajaliku (Tomasello 2003: 21-23). Keelelise arengu oluliseks mõjutajaks peetakse lapsele suunatud kõne ehk sisendkeele (ingl

Retrieval and filtering systems may apply relevance feedback to gain information on users' needs in order to improve their ad-hoc queries or long term profiling. Explicit relevance involves explicit ratings of documents or terms by the users and disrupts their normal patterns of browsing and searching. The alternative non-disruptive method is implicit feedback inferring users' needs and interests by monitoring their regular interaction with the system. Some implicit indicators of interest, such as reading time, have been investigated in previous studies and were found indicative to the relevance of documents but not sufficiently accurate to substitute explicit ratings. In this paper we present several new relative implicit feedback indicators and examine their effectiveness as well as the effect of combining several implicit indicators. The paper describes a large-scale user study on which users' searches were observed by a specially developed browser that recorded their behavior (implicit indicators) as well as their explicit ratings. The relationship between implicit indicators and explicit ratings was analyzed and found that a certain combination of implicit indicators achieved higher correlation with the explicit ratings than any of the individual indicators. We have also found that the newly suggested relative indicators are more indicative to the level of interest of the user in an information item than the non-relative indicators.

ABSTRACT: Retrieval and filtering systems may apply relevance feedback to gain information on users' needs in order to improve their ad-hoc queries or long term profiling. Explicit relevance involves explicit ratings of documents or terms by the users and disrupts their normal patterns of browsing and searching. The alternative non-disruptive method is implicit feedback inferring users' needs and interests by monitoring their regular interaction with the system. Some implicit indicators of interest, such as reading time, have been ...

Ülevaade. Artiklis vaadeldakse väljamõeldud grammatikareegli omandamist katsesituatsioonis. Tegemist on esimese eestikeelse uuringuga, mis vaatleb seda, kuidas toimub morfoloogilise reegli omandamise protsess üldiselt. Uuringus on kasutatud Sara Fermani ja Avi Karni (2010, 2014) katse lühendatud ja eesti keele jaoks mugandatud varianti, kus katsealused peavad hindama keelelise stiimuli õigsust. Katse eesmärk oli jälgida, kuidas muutub kaheksa katsealuse lapse ja võrdlusgrupi ehk nelja täiskasvanu õigete vastuste hulk ja vastamiskiirus 11 katsesessiooni jooksul. Vaatluse all oli ka see, millest sõltub reegli omandamine: kas tüve astmevahelduslikkusest või subjekti elususest/elutusest. Tulemused näitavad, et kaheksast lapsest omandas reegli kuus, nende laste tulemused saavutasid maksimumilähedase õigete vastuste hulga kolmandaks sessiooniks. Võrreldes lapsi ja täiskasvanuid, võib öelda, et omandamine toimus üldjoontes sarnaselt. Astmevahelduslike ja astmevahelduseta verbide ning elusa...

Käesolev poliitikaülevaade keskendub Eestis elavate mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noorte) 1 igapäevaelu ja sellega seotud probleemide analüüsile ja võimalike poliitikalahenduste leidmisele. Euroopa Eluja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) hiljutise uurimuse kohaselt ei tööta ega õpi ligi kuuendik 15-29-aastastest Eestis elavatest noortest (Eurofound 2012). Absoluutarvudes hinnatuna on Eestis selliseid noori enam kui 40000. "Kas tõesti nii palju? Miks ma ei ole neid märganud?", küsib ilmselt nii mõnigi lugeja. NEET-noored on ühiskonnas suhteliselt vähemärgatav grupp. Kõrvalejäänuna nii koolist kui tööst, ei huvitu suur hulk NEET-noori ka muust avalikust elust. Poliitika neid ei paelu ja igasuguseid ameteid ja ametkondi tajuvad nad oma vabadust ja iseolemist ohustavatena (The Moving … 2010). Noored on ühiskonnas väga mitmekesine ja eripalgeline rühm, mis koosneb erineva tausta, staatuse, elukogemuste, probleemide ja tulevikuplaanidega inimestest.

The Web is being a pool of knowledge, where any user visits hundreds of pages for various purposes but keeping track of its relevance for him is a tedious job. An average browser just provides you by the details of your browsing history but has no way to determine what importance the page holds for the user. In this paper we propose a method which aims to generate user profiles automatically depending on the various web pages a user browses over a period of time and the user's interaction with them. This automatically generated user profile assigns weights to web pages proportional to the user interactions on the webpage and thus indicates relevancy of web pages to the user based on these weights.

The Web is being a pool of knowledge, where any user visits hundreds of pages for various purposes but keeping track of its relevance for him is a tedious job. An average browser just provides you by the details of your browsing history but has no way to determine what importance the page holds for the user. In this paper we propose a method which aims to generate user profiles automatically depending on the various web pages a user browses over a period of time and the user's interaction with them. This automatically generated user profile assigns weights to web pages proportional to the user interactions on the webpage and thus indicates relevancy of web pages to the user based on these weights.

Ülevaade. Sõnaliik on traditsiooniliselt keele kirjelduse osa, mis hõl-mab sõna morfoloogilist ja süntaktilist käitumist, aga ka tähendust ning pragmaatilist funktsiooni. Vaatamata sellele, et sõnaliigid on tinglike piiridega ning keeleteaduslikult kaugel ühtsest või selgest nähtusest, on see kategooriana leksikograafias vajalik kui kompaktne viis andmaks ülevaadet sõna käitumisest kasutuses. Ka e-leksikograafias vältimatud automaatsed protseduurid nagu morfoloogiline ja süntaktiline mär-gendamine ning tähenduste ühestamine eeldavad kas konkreetselt või vaikimisi leksikaalsete üksuste eristamist. Käesolevas artiklis anname sissevaate sõnaliikide rolli leksikograafi töös. Vahendame tulemusi aastal 2019 tehtud uuringust, mille eesmärk oli välja selgitada eesti keelt kirjeldavate leksikograafide probleeme ning vajadusi seoses sõna-liikidega, aga ka ootusi keeletehnoloogilistele lahendustele sõnaliigi määramise hõlbustamiseks.* Võtmesõnad: sõnaliigid, leksikograafia, eesti keel, keelete...

From socialising to consumer: supermarket and preschooler There are many approaches to looking at children in today‟s consumer society. From one side, the representatives of liberals see children as independent and empowered consumers. From another side, the protectionists are feeling the need to protect children form consumer-society‟s influences. Children themselves are participating in the consumerism first and foremost by going along with their parents. Parents are also the main agents for children‟s social behaviour, whose role model, behaviour, teachings and support impacts in addition to the general development also the child‟s development as a consumer. Several academics consider the pre-school age an important part in child‟s development of primary consumer skills (Tilston et al 1991). The key purpose of this thesis is to map the consumer habits of preschoolers. The work aims at identifying of what is the preschoolers take on (1) the operation of shops, (2) shopping trips a...

LÜHIKOKKUVÕTE Eesti aluspõhja moodustavad suhteliselt nõrgad kihilised settekivimid. TTÜ mäeinstituut ja teised teadusasutused on nende tugevusomadusi mõõtnud ja uurinud üle viiekümne aasta. Nii on tekkinud mahukas andmebaas ja oskused. Käesolevasse artiklisse on koondatud peamised tähelepanekud, seisukohad ja metoodilised nõuanded heterogeensete anisotroopsete kivimite tugevuse uurimiseks. Läbivaks teemaks on settekivimite tugevusomaduste käsitlemine sõltuvalt koormamise suunast – piki ja risti kihisust. On toodud tüüpilisi näiteid, arvväärtusi ja viidatud allikatele, kust on pärit enamik arvandmeid. Puudutatud on ka mõningaid mittesüsteemseid tugevustunnuseid ning ebatraditsioonilisi meetodeid, mille arendamine võib kujuneda magistri-ja doktoriuuringute teemadeks. Tugevustunnuste arvväärtuste mõõtemääramatus on enamasti jäetud avamata. Sellest lähtuvalt ei kanna autorid vastutust nende arvutustulemuste eest, mis saadakse siin toodud andmete omavolilisel kasutamisel. 1. Põhimõisted...

Web based crowdsourcing has become an important method of environmental data processing. Two alternatives are widely used today by researchers in various fields: paid data processing mediated by for-profit businesses such as Amazon's Mechanical Turk, and volunteer data processing conducted by amateur citizen-scientists. While the first option delivers results much faster, it is not quite clear how it compares with volunteer processing in terms of quality. This study compares volunteer and paid processing of social media data originating from climate change discussions on Twitter. The same sample of Twitter messages discussing climate change was offered for processing to the volunteer workers through the Climate Tweet project, and to the paid workers through the Amazon MTurk platform. We found that paid crowdsourcing required the employment of a high redundancy data processing design to obtain quality that was comparable with volunteered processing. Among the methods applied to improve data processing accuracy, limiting the geographical locations of the paid workers appeared the most productive. Conversely, we did not find significant geographical differences in the accuracy of data processed by volunteer workers. We suggest that the main driver of the found pattern is the differences in familiarity of the paid workers with the research topic.

LÜHIKOKKUVÕTE Eesti aluspõhja moodustavad suhteliselt nõrgad kihilised settekivimid. TTÜ mäeinstituut ja teised teadusasutused on nende tugevusomadusi mõõtnud ja uurinud üle viiekümne aasta. Nii on tekkinud mahukas andmebaas ja oskused. Käesolevasse artiklisse on koondatud peamised tähelepanekud, seisukohad ja metoodilised nõuanded heterogeensete anisotroopsete kivimite tugevuse uurimiseks. Läbivaks teemaks on settekivimite tugevusomaduste käsitlemine sõltuvalt koormamise suunast – piki ja risti kihisust. On toodud tüüpilisi näiteid, arvväärtusi ja viidatud allikatele, kust on pärit enamik arvandmeid. Puudutatud on ka mõningaid mittesüsteemseid tugevustunnuseid ning ebatraditsioonilisi meetodeid, mille arendamine võib kujuneda magistri-ja doktoriuuringute teemadeks. Tugevustunnuste arvväärtuste mõõtemääramatus on enamasti jäetud avamata. Sellest lähtuvalt ei kanna autorid vastutust nende arvutustulemuste eest, mis saadakse siin toodud andmete omavolilisel kasutamisel. 1. Põhimõisted...

Maret Sildala (2011). Probation officers assessment of the reoffending risks of persons convicted for drunk driving. Tartu University, Faculty of Social Sciences and Education, Master Thesis, 70 pp. The goal of this MA thesis is to examine how probation officers describe drunk drivers in risk assessment. Altogether I analyzed 76 separate risk assessments, written by 7 different probation officers. I also used the case files and information gathered from the courts databases. The form of qualitative content analysis was used. To get a broader view of the results, data gathered from the quantitative analysis of the sample and of the risk assessment domains were also added. The analysis focused on probation officers descriptions of problem areas for drunk drivers, also on the kind of interventions that were planned. Probation officers use of language and their problems using the risk assessment-a mandatory tool-were also analyzed. The main results of the study The sample consisted of people convicted for drunk driving. The sample was heterogeneous in terms of age, education and previous convictions. In 18% of the cases the probation officers found there was no risk of reoffending. Risks were evaluated in all domains of the risk assessment form. Probation officers described alcohol consumption to be the most associated with the risk of reoffending. The topic of social exclusion was also raised. Differences emerged in the ways different probation officers described intra-and cross-domain connections, which means the risk assessment manual leaves room for different interpretations. The current version of risk assessment raises several ethical questions. As a compulsory tool, risk assessment needs to be constantly studied and analyzed and probation officers should receive additional training.

Ülevaade. Artikli eesmärk on selgitada kommunikatsioonis kasutatavate grammatikavahendite mõju laste käitumisele. Artiklis antakse esmane ülevaade psühholingvistilise katse abil saadud andmetest evidentsiaalsele teabele reageerimise kohta. Katses uurisime, kas grammatika mõjutab nelja-kuueaastaste lasteaialaste käitumist uute esemete ja omaduste avastamisel, kuidas grammatilised keelevahendid mõjutavad teabe kategoriseerimist, ja mõõtsime seda järgneva tegevuse kaudu. Katse käigus anti lastele ühe uue eseme eksemplari omaduste kohta kahel kujul informatsiooni: algtingimuse puhul indikatiivis lihtlausega (42 katset) ja evidentsiaalitingimuse puhul kaudse kõneviisi markerit (-vat) kasutades (43 katset). 85 lapsega tehtud katse tulemustest võib järeldada, et evidentsiaalide kasutamine laste üldistusprotsesse ei pärssinud ehk teisisõnu: vahendatud teave ei tekitanud lastes tunnet, et see informatsioon on oluliselt vähem üldistamist väärt. Nelja-aastaste lastega tehtud katsete tulemustest võib järeldada, et lapsele suunatud keeles kasutatud evidentsiaalid tekitavad lastes uute esemete omaduste või uue grammatika tähenduse vastu huvi. Arvame, et uue grammatika kasutamine tekitab lastes soovi teada saada, mis mõju sellel on. Kuueaastaste puhul evidentsiaalidega tehtud katsete tulemused suurenenud huvi enam ei näidanud ja olid sarnased algtingimuse tulemustega.

Kõrgkoolide erialaõppes on kvaliteetse hariduse pakkumisel oluline, et õppetöösse oleksid kaasatud ka erialal töötavad spetsialistid. Mitmes rollis töötamine nõuab praktikutelt-õppejõududelt mitmekesiseid teadmisi ja oskusi, mistõttu kasutatakse kahe eriala – õpitud eriala ning õpetaja – teadmisi ja oskusi. Uuringu eesmärk on analüüsida praktikute-õppejõudude erialast hübriididentiteeti ja sellega seonduvaid tegureid. Uuringus intervjueeriti 18 praktikut-õppejõudu. Andmeid analüüsiti kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil. Tulemused osutasid, et praktikute-õppejõudude arusaamades väljenduv erialane hübriididentiteet on kaldu nn õpitud eriala identiteedi poole, samas õppejõu identiteet on pigem tagaplaanil. Tugev erialasesse kogukonda kuuluvuse tunne ja vähene õppejõudude kogukonda kuuluvus on praktikute-õppejõudude hübriididentiteedi kujunemisel määrava tähtsusega.  Summary

Ülevaade. Artikli eesmärk on selgitada kommunikatsioonis kasutatavate grammatikavahendite mõju laste käitumisele. Artiklis antakse esmane ülevaade psühholingvistilise katse abil saadud andmetest evidentsiaalsele teabele reageerimise kohta. Katses uurisime, kas grammatika mõjutab nelja-kuueaastaste lasteaialaste käitumist uute esemete ja omaduste avastamisel, kuidas grammatilised keelevahendid mõjutavad teabe kategoriseerimist, ja mõõtsime seda järgneva tegevuse kaudu. Katse käigus anti lastele ühe uue eseme eksemplari omaduste kohta kahel kujul informatsiooni: algtingimuse puhul indikatiivis lihtlausega (42 katset) ja evidentsiaalitingimuse puhul kaudse kõneviisi markerit (-vat) kasutades (43 katset). 85 lapsega tehtud katse tulemustest võib järeldada, et evidentsiaalide kasutamine laste üldistusprotsesse ei pärssinud ehk teisisõnu: vahendatud teave ei tekitanud lastes tunnet, et see informatsioon on oluliselt vähem üldistamist väärt. Nelja-aastaste lastega tehtud katsete tulemustest võib järeldada, et lapsele suunatud keeles kasutatud evidentsiaalid tekitavad lastes uute esemete omaduste või uue grammatika tähenduse vastu huvi. Arvame, et uue grammatika kasutamine tekitab lastes soovi teada saada, mis mõju sellel on. Kuueaastaste puhul evidentsiaalidega tehtud katsete tulemused suurenenud huvi enam ei näidanud ja olid sarnased algtingimuse tulemustega.

Fathering over borders. The case of Estonian migranting fathers by job. Mari Raudsepp According to the recent Census data from 2011, the number of people migrating by job has tenfold in Estonia, wherein this is spread among men more than women. Despite the limited statistics about transnational families we can say that the number of fathers, who are separated from their children by working abroad, has increased as well. Securing their family's income and well-being is a key motivation for many migrant fathers, even though physical separation is a challenge for fathering. Indeed, migration enables men to fulfill traditional responsibility of bread winning with their access to greater income, but also removes fathers from daily face-to-face interactions in the family. The aim of the present bachelor's thesis is to present fathers' views about being fathers to their children from distance while working abroad and separated from the family in the homeland. The thesis applies, that fatherhood is constructed in the public sphere and depends on time and space. The analysis is based on five semi-structured interviews with commuting fathers, who are working abroad while their children are living in the home country with mother. Proceeding from the aim, the following research questions were set: How do fathers do fathering from distant, over the borders compared to regular fathering while being at home? How do fathers explain their communication with his child/children from the distance? The study revealed that father's main objective of working abroad was to guarantee better income to their family, because they feel, that they have to be able to fulfill their role as the breadwinner. While they are separated from their family, fathers expressed concern about not being able to be a part of the family's everyday life; they

The Web is being a pool of knowledge, where any user visits hundreds of pages for various purposes but keeping track of its relevance for him is a tedious job. An average browser just provides you by the details of your browsing history but has no way to determine what importance the page holds for the user. In this paper we propose a method which aims to generate user profiles automatically depending on the various web pages a user browses over a period of time and the user's interaction with them. This automatically generated user profile assigns weights to web pages proportional to the user interactions on the webpage and thus indicates relevancy of web pages to the user based on these weights.

The Web is being a pool of knowledge, where any user visits hundreds of pages for various purposes but keeping track of its relevance for him is a tedious job. An average browser just provides you by the details of your browsing history but has no way to determine what importance the page holds for the user. In this paper we propose a method which aims to generate user profiles automatically depending on the various web pages a user browses over a period of time and the user's interaction with them. This automatically generated user profile assigns weights to web pages proportional to the user interactions on the webpage and thus indicates relevancy of web pages to the user based on these weights.