Education Policy Program

This article draws on a qualitative study of student employment patterns among students who both study and work full-time. In the study, 17 employed bachelor students at state-commissioned study places in three Estonian universities, 12 lecturers from the same universities, and 13 employers supervising those full-time students, were interviewed. While recognising that the role of marketisation in higher education can be explored from a number of vantage points, the aim of this article is to demonstrate how marketisation has caused the change in students' expectations towards universities and encouraged them for full-time employment in Estonia. As the latter is a widely accepted phenomenon and adjustments on the ‘supply’-side are made, the implications of full-time employment on education are discussed. The results reveal three areas in which university education is not corresponding to students' expectations: content of study provided at the university, the study process, and university requirements. In some respects students' point of view was supported by the lecturers' and employers' perspectives. The authors argue that the consumer model and customer orientation in universities has decreased rather than enhanced the quality of education. However, the development in quality can only occur with policy measures and a shared responsibility of participants as universities in the current situation appear to have insufficient power to improve the system independently.

, on Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur. Ta on Eesti Teadusfondi rahastatud projekti "Õiglus ja efektiivsus koolivalikul: mehhanismi disain" vastutav täitja. Lisaks õpetab Kaire magistrantidele mikroökonoomikat ning doktorantidele struktuuri-ja institutsionaalset ökonoomikat. Tema uurimishuvid on seotud institutsionaalse ökonoomika ja teiste interdistsiplinaarsete teemadega, sh haridusökonoomika ja turgude disainimisega. André Veski on Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna informaatikainstituudi informaatika aluste õppetooli doktorant. Ta on Eesti Teadusfondi rahastatud projekti "Õiglus ja efektiivsus koolivalikul: mehhanismi disain" üks põhitäitja. Tal on teadusmagistrikraad informaatikas. Laura Kirss on Praxise hariduspoliitika programmi direktor. Ta on Praxises hariduspoliitikaalast tööd teinud alates 2007. aastast, juhtides erinevaid analüüsi-, uuringu-ja hindamisprojekte ning osaledes neis analüütiku ja eksperdina. Varem on Laura töötanud Haridus-ja Teadusministeeriumis. Tal on Tartu Ülikooli teadusmagistrikraad avaliku halduse ja sotsiaalpoliitika erialal. Triin Lauri on Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi lektor ja Tallinna Ülikooli doktorant, uurides koolivaliku poliitika ja efektiivsus-ning võrdse juurdepääsu probleeme hariduses. Ta on Eesti Teadusfondi rahastatud projekti "Õiglus ja efektiivsus koolivalikul: mehhanismi disain" üks põhitäitjatest. Triinul on teadusmagistrikraad riigiteadustes. Poliitikauuringute Keskus Praxis on Eesti esimene sõltumatu, mittetulunduslik mõttekeskus, mille eesmärk on toetada analüüsile, uuringutele ja osalusdemokraatia põhimõtetele rajatud poliitika kujundamise protsessi.

This report summarizes the results of the interim evaluation of the European Lifelong Learning programme 2007-2009 in Estonia. The main objectives of the interim evaluation were: a) to analyse results of the LLP achieved hitherto and to identify lessons learned and good practices; b) to give recommendations for improving the execution of the current programme in the remaining stage of its implementation and; c) to give input for the preparation of the future programme in the field of lifelong learning. The analysis concentrated on the aspects of relevance, effectiveness and efficiency. The project was commissioned by the Estonian Ministry of Education and Research and funded by Archimedes Foundation.

on Praxise hariduspoliitika programmi direktor. Ta on Praxises hariduspoliitika alast tööd teinud alates 2007. aastast, juhtides erinevaid analüüsi-, uuringu-ja hindamisprojekte ning osaledes neis analüütiku ja eksperdina. Varem on Laura töötanud Haridus-ja Teadusministeeriumis. Tal on Tartu Ülikooli magistrikraad avaliku halduse ja sotsiaalpoliitika erialal. Hanna-Stella Haaristo on alates 2011. aastast Praxise hariduspoliitika programmi analüütik. Enne seda töötas ta Eesti Üliõpilaskondade Liidu sotsiaalpoliitika nõunikuna. Ta on osalenud erinevate haridusvaldkonna analüüside koostamisel. Hanna-Stellal on Tartu Ülikooli magistrikraad sotsiaalpoliitika erialal. Mihkel Nestor on Praxise hariduspoliitika programmi analüütik, kes on spetsialiseerunud kutse-ja täiskasvanuharidusele ning haridusökonoomikale. Mihkel töötas aastatel 2008-2011 Haridus-ja Teadusministeeriumis kutse-ja täiskasvanuhariduse valdkonna analüütikuna. Mihklil on Tartu Ülikooli magistrikraad majandusteaduse erialal. Eneli Mikko on pikka aega tegelenud kommunikatsioonikorraldusega nii era-kui ka mittetulundussektoris. Ta on kaasa teinud mitmes rahvusvahelises projektis ja töötab praegu Praxise kommunikatsioonijuhina. Eneli on omandanud kommunikatsioonialase kõrghariduse Tartu Ülikoolis. Käesoleva töö valmimisse on andnud olulise panuse ka Birgit Paal, Taavi Pungas, Valentina Batueva, Eve Mägi. Poliitikauuringute Keskus Praxis on Eesti esimene sõltumatu, mittetulunduslik mõttekeskus, mille eesmärk on toetada analüüsile, uuringutele ja osalusdemokraatia põhimõtetele rajatud poliitika kujundamise protsessi.

, on Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur. Ta on Eesti Teadusfondi rahastatud projekti "Õiglus ja efektiivsus koolivalikul: mehhanismi disain" vastutav täitja. Lisaks õpetab Kaire magistrantidele mikroökonoomikat ning doktorantidele struktuuri-ja institutsionaalset ökonoomikat. Tema uurimishuvid on seotud institutsionaalse ökonoomika ja teiste interdistsiplinaarsete teemadega, sh haridusökonoomika ja turgude disainimisega. André Veski on Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna informaatikainstituudi informaatika aluste õppetooli doktorant. Ta on Eesti Teadusfondi rahastatud projekti "Õiglus ja efektiivsus koolivalikul: mehhanismi disain" üks põhitäitja. Tal on teadusmagistrikraad informaatikas. Laura Kirss on Praxise hariduspoliitika programmi direktor. Ta on Praxises hariduspoliitikaalast tööd teinud alates 2007. aastast, juhtides erinevaid analüüsi-, uuringu-ja hindamisprojekte ning osaledes neis analüütiku ja eksperdina. Varem on Laura töötanud Haridus-ja Teadusministeeriumis. Tal on Tartu Ülikooli teadusmagistrikraad avaliku halduse ja sotsiaalpoliitika erialal. Triin Lauri on Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi lektor ja Tallinna Ülikooli doktorant, uurides koolivaliku poliitika ja efektiivsus-ning võrdse juurdepääsu probleeme hariduses. Ta on Eesti Teadusfondi rahastatud projekti "Õiglus ja efektiivsus koolivalikul: mehhanismi disain" üks põhitäitjatest. Triinul on teadusmagistrikraad riigiteadustes. Poliitikauuringute Keskus Praxis on Eesti esimene sõltumatu, mittetulunduslik mõttekeskus, mille eesmärk on toetada analüüsile, uuringutele ja osalusdemokraatia põhimõtetele rajatud poliitika kujundamise protsessi.

As a result of the intensification and diversification of migration processes, education decision-makers across the globe find themselves facing issues of multilingual education. Coupled with demands for inclusive education for all children, education professionals, especially school leaders, are challenged with finding the best solutions possible. Moreover, school leaders lack useful evaluation tools for reviewing or revising multilingual education in the turbulent times. Stemming from the practical need for assistance in the adaptation process and the gap in research, this article proposes a new synthesized conceptual framework for analysing and evaluating the current status and characteristics of multilingual education. Firstly, the article reviews the available approaches to multilingual education and provides an analysis of them. Secondly, based on the synthesis of results, an elaborated conceptual framework in the format of a guidance tool is introduced to assist school leaders in their work with multilingual education.

School effectiveness research (SER) and bi/multilingual education research have been largely developed as separate research paradigms. Hence, SER research does not facilitate clear conclusions on bi/multilingual (the term ‘multilingual’ is used henceforth) education and its effectiveness. Despite the intensification of multilingual education research over the last four decades, only a few authors and studies have focused on offering a compact overview of what factors need to be in place for the programs to be effective. These works are neither recent nor systematic. In this article, we aim to contribute to this research gap by systematically reviewing the research evidence on specific factors explaining multilingual student success in multilingual education programs. The findings of this systematic literature review integrate the current evidence regarding the critical factors conducive to student success in multilingual education. The results reveal that the reviewed studies mostly...

Author of the report: Laura Kirss, PRAXIS Center for Policy Studies 2. Socio-linguistic context 2.1 Brief historical account of socio-linguistic context of Estonian speakers According to the Constitution of the Republic of Estonia (1992) the official language of Estonia is Estonian. The population of Estonia is currently 1.34 million, according to the Statistics Estonia 2009 data 1. The number of people worldwide who speak

ries (e.g. Turkey, South Korea) spending on private tutoring became almost comparable to spending on the formal public education system. Research has indicated that PT is also widely spread in Central and Eastern European countries (Silova et al., 2006). For instance, approximately 62% of the pupils sampled in the Lithuanian PT study (Budiene and Zabulionis, 2006) reported having received some type of supplementary private tutoring during the last grade of secondary school. Research across various educational and social contexts has shown that private tutoring (PT)1 has become a wide-spread phenomenon across the world. Besides countries in East Asia, where the phenomenon was historically rooted and is still omnipresent, PT became associated with educational systems in countries of different size, quality of educational systems, level of economic development, political institutions, or geographical locations. Its presence, importance and scope became so prevalent that in some count-

The aim of this analysis is to map the provision and organisation of support services in Estonian vocational education institutions (33) and to assess the effectiveness of these support services in the study process as a measure to reduce drop-out rates. For this, a systematic literature review and document analysis were carried out as well as an online survey among the leaders, teachers and support specialists in vocational education institutions. The aim of the online survey was to get an overview of overall satisfaction with support systems (in reducing drop -out rates) as well as gather best practices of providing effective support measures in vocational education institutions. 354 workers from 28 institutions participated in the survey.

Põhijäreldused Hariduses tuginetakse paljuski juba täna tehtavale või selle jätkamisele. Kavandatud tegevused on valdavalt plaanitud olemasolevate strateegiate raames. Ettevõtluse valdkonnas suuri üllatusi ei ole. Ettevõtluskeskkonna arendamise prioriteetidena võib esile tuua ettevõtlusaktiivsuse tõstmist, ekspordi ja välisinvesteeringute soodustamist. Maksupoliitikas jätkatakse üldiselt valitsuse poolt senist poliitikat: tasapisi vähendatakse tööjõu maksukoormust ja suurendatakse tarbimise maksukoormust, eelarve hoitakse tasakaalus ning maksusüsteem lihtsana. Peamised uued punktid tegevusprogrammis on sotsiaalmaksulae kehtestamine, töötuskindlustusmakse vähendamine ning tööga seotud tasemekoolituste erisoodustusmaksust vabastamine. Perepoliitika peamine eesmärk on jätkuvalt Eesti rahva kasv ning samas ka väljarände vähendamine, eelkõige seoses peresõbraliku ühiskonna loomisega. Seekordse nelja aasta perepoliitika lubaduste suund on muuta peretoetused vajadusepõhisemaks ehk peresid ...

Social science research methods are being increasingly taught in an online setting. The COVID-19 pandemic has been a major driver of this trend recently. Although there has been extensive research on online teaching and learning in general, very few studies focus on how this needs to be done specifically in social science research methods (SSRM). This literature review summarizes the most current research evidence on SSRM teaching in an online setting. Such information can facilitate setting up future online teaching and learning activities regarding social science research methods. In addition, the article discusses how this knowledge can be transferred to a practical SSRM online teaching and learning tool (a toolbox in the Navigating Social Worlds project).