Ohio
| |||||
| |||||
| Riigikiil | inglüse kiil | ||||
| Pääliin | Columbus | ||||
| Suurus | 116 096 km² | ||||
| Rahvaarv | 11 900 510 | ||||
| Internetitunnus | .us, .gov, .mil, .edu | ||||
Ohio [oʊˈhaɪ.oʊ] om Ameeriga Ütisriike 17. osariik' miä om Ameeriga Kesk-Õdagu piir'kunnah. Tuu om USA suurusõ poolõst 7. elänikkõ hulgaga osariik — pia 11,9 mill'onit inemist. Tuu ümbre om õdagu puul Indiana, lõunõ puul Kentucky, lõunõhummogu puul Õdagu-Virginia, hummogu puul Pennsylvania, ja põh'a puul Michigani ku kah Erie järv, mink tõõsõl puul om Kanada. Ohio kõgõ suurõmb liin om tuu pääliin — Columbus, tõõsõq tähtsäq liinaq osariigih ommaq Cleveland, Cincinnati, Dayton, Akron, ja Toledo. Ohiot kutsutas mõnikõrd “hobokastani osariigis” (ehk ‘the buckeye state’) Ohio hobokastani-puu perrä, ni Ohiolaisi kutsutas “hobokastaniis” (ehk ‘buckeyes’).
Ohio sai uma nime Ohio jõõ perrä, mink nimi om perit seneka keele sõnast ohiːyo', miä tähendäs “hää jõgi” vai “suur' jõgi”. Ohioh elliq mõnõq põlidsõq rahvaq kooniq 17. aastagasaal tulliq edimäseq õuruuplaisist kolonisaatriq. Ohiost sai USA osariik' 1. urbõkuu pääväl 1803.
USA presidendiq Granti Ulysses S., Hayesi Rutherford B., Garfieldi James A., Harrisoni Benjamin, McKinleyi William, Tafti WIlliam Howard, Hardingi Warren G. olliq kõik sündünüq Ohioh, selle om tuud nimmat ka “presidente imäs”.
Ohio parhillanõ kupõrnaatri om DeWinei Mike, kiä om Vabariiklaisi Eräkunna liigõq. Vabariiklasõq ommaq Ohio valitsusõh inämbüseh.