Inimkaubandus

Inimkaubandus on ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastase konventsiooni Palermo protokollis sätestatud definitsiooni järgi inimese värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine, inimröövi toimepanemine või muul viisil jõu kasutamine või sellega ähvardamine, petmine, võimu kuritarvitamine, isiku abitu seisundi ärakasutamine või inimese üle mõjujõudu omava isiku nõusoleku saavutamine selleks, et inimest ekspluateerida.

Ekspluateerimisena käsitletakse teise isiku prostitueerimisele sundimist või muul viisil seksuaalset ärakasutamist, sunniviisilist tööd või teenistust, orjuses või sama laadi seisundis pidamist või elundi sunniviisilist eemaldamist. Inimkaubanduse ohvri enda nõusolek ekspluateerimiseks ei oma tähtsust ega vähenda kuriteo tõsidust juhul, kui tegu on toime pandud esimeses punktis nimetatud viisil.

Laps on alla kaheksateistkümneaastane isik ja tema värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine ekspluateerimiseks on igal juhul inimkaubandus ka siis, kui selleks ei ole rakendatud ähvardamist, petmist, võimu kuritarvitamist jms (vt esimest punkti).

Juhtumid Eestis

2026. aastal esitati 60-aastasele mehele ja tema kolmele pojale süüdistuse inimkaubanduses, kuna väidetavalt sundisid nad süüdistatava Viljandi- ja Pärnumaa kinnistutel ligi nelja aasta jooksul 70-aastast naist ning 60-aastast meest tegema rasket füüsilist tööd (palkidest küttepuude tegemine ja hobusesõnniku pakendamine) ilma tasu maksmata, teenides ise sellelt 150 000 eurot. Süüdistuse kohaselt võeti kannatanutelt nende dokumendid ja piirati suhtlust lähedastega. Ühelt kannatanult võeti ka pangakaart, millega võeti tema kontolt välja sinna laekunud pensioni. Töö kõrvalt pidid kannatanud elama elamiskõlbmatutes ruumides ja ei saanud süüa täisväärtuslikku toitu. Neil ei olnud võimalust kasutada telefoni ega oma sissetulekut, seega ei saanud nad küsida abi ega oma olukorda muuta.

Vaata ka

• organiseeritud kuritegevus
• sektid

Välislingid

• Palermo protokolli tekst (inglise k)