Mine sisu juurde

Euroala

Allikas: Vikipeedia
██ Euroala
██ ERM II liikmesriik, kes on laienemisest loobunud (Taani)
██ Euroopa Liidu liikmesriigid, kes on kohustatud euroalaga liituma
██ Riigid, mis kasutavad ELiga sõlmitud lepingu alusel eurot
██ Riigid, mis on ühepoolselt kasutusele võtnud euro

Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. Euroalasse kuulub 21 riiki.

Euroala rahapoliitikat juhib Euroopa Keskpank. Euroala riikide keskpangad moodustavad eurosüsteemi.

Euroala riikide rahandusministrid moodustavad eurorühma, mis loodi 13. detsembril 1997 Euroopa Ülemkogu otsusega. Alates 12. jaanuarist 2018 on eurorühma alaline esimees Mário Centeno.

1998. aastal leppisid üksteist Euroopa riiki kokku ühisraha kasutuselevõtu tingimused. Euroala tekkis euro ametliku kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 1999 (kuid esialgu vaid elektroonilise valuutana pankades ja ettevõtetes) Austrias, Belgias, Hispaanias, Hollandis, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Portugalis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes.

Nendega liitus Kreeka, kes täitis (statistikat võltsides) euro kasutuselevõtu tingimused ehk Maastrichti kriteeriumid aastal 2000 ja võttis euro kasutusele 1. jaanuaril 2001.

Euromündid ja -paberraha võeti käibele 1. jaanuaril 2002 (enne oli euro kasutusel vaid elektroonilistes arveldustes).

Sloveenia täitis eurotingimused 2006 ja euro võeti riigis käibele 1. jaanuaril 2007.

Küpros ja Malta täitsid eurotingimused 2007 ning euro võeti riigis käibele 1. jaanuaril 2008.

Slovakkia täitis eurotingimused 2008 ja euro võeti riigis käibele 1. jaanuaril 2009.

Eesti täitis eurotingimused aastal 2009. Euro võeti riigis käibele 1. jaanuaril 2011, vahetades välja Eesti krooni. Eestist sai euroala 17. riik.

Läti esitas formaalse taotluse euroalaga liitumiseks 2013. aastal ja liitus euroalaga ning võttis euro käibele 1. jaanuaril 2014.

Leedu täitis eurotingimused 2014, euro võeti käibele 1. jaanuaril 2015.

Horvaatia täitis eurotingimused juulis 2022 ja euro võeti käibele 1. jaanuaril 2023.

Bulgaaria täitis eurotingimused aastal 2025 ja riik võttis euro kasutusele 1. jaanuaril 2026.

Euro käibimine väljaspool euroala

[muuda | muuda lähteteksti]

Euro on käibel ka kääbusriikides Monacos, millel varem oli rahaliit Prantsusmaaga franki kasutamiseks; Vatikanis ja San Marinos, millel oli rahaliit Itaaliaga liiri kasutamiseks; ning Andorras, mis pole ühegi riigiga ametlikult rahaliidus olnud, kuid kus oli paralleelselt kasutuses Hispaania peseeta ja Prantsuse frank. Need neli riiki annavad välja ka oma kujundusega euromünte.

Ühepoolselt on euro kasutusele võtnud Montenegro ja Kosovo, kus enne eurot oli käibel Saksa mark.

Nelja kääbusriiki, mis on euro kasutusele võtnud ametliku lepingu alusel, ning kahte riiki, mis on euro kasutusele võtnud ühepoolselt, ei arvata ametlikult euroala riikide hulka.

Paljude riikide valuutad on fikseeritud euro vahetuskursiga – näiteks Euroopas Bosnia ja Hertsegoviina. Selliseid riike on palju ka Aafrikas ning nad kõik on endised Prantsusmaa asumaad: Benin, Elevandiluurannik, Gabon, Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo Vabariik, Lääne-Sahara, Mali, Maroko, Niger, Senegal, Togo ja Tšaad.

Taani krooni vahetuskurss on seotud euroga nii, et lubatud on selle väike kõikumine euro suhtes.